Sellist asja nagu „ära” ei ole olemas.

Kui me midagi ära viskame, siis peab see kuhugi minema.

Milline näeb välja suitsukonidest tehtud vaal või veipidest kalake?

Kui raske on 14,8 kg riideid, mida keskmiselt iga eestlane aasta jooksul ostab?

Mis oleks, kui me ei viskaks IGA TUND ära 8000 ühekordset joogitopsi?

Mis tähendab, et looduses ei ole jäätmeid?

Näituse ekskursioon

Näituse „Lähme nulli!” eesmärgiks on tõsta laste, noorte ja täiskasvanute keskkonnateadlikkust. Näitus on visuaalselt kaasahaarav ja interaktiivne.

Näituse ekskursioon kestab u 1h ning selle jooksul arutatakse koos õpilastega erinevate jäätmetekke probleemide üle ja leitakse võimalikke lahendusi.

Hinnakiri:

  • Vähemalt 5 klassi (min 120 last): 5€ osaleja kohta

  • Vähemalt 4 klassi (min 96 last): 6€ osaleja kohta

  • Vähemalt 3 klassi (min 72 last): 7€ osaleja kohta

  • Vähemalt 2 klassi (min 48 last): 8€ osaleja kohta

  • 1 klass (min 24 last): 9€ osaleja kohta

Ekskursioonile lisaks on võimalik tellida praktiline nullkulu õpituba.

Valminud on näituse teemaline tööleht põhikooli III astmele ja gümnaasiumile. Tööleht on koostatud koos Tallinna 32. Keskkooli ja Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudiga. Töölehe kasutamisel tekkinud ettepanekud palun saata Helen Orav-Kotta, helen.orav@sea.ee.

Tööleht

E- tund 7.-12. klassile

Katarina Papp - Kuidas jäätmetekke vältimisega prügiprobleemi lahendada?

Eestlane tekitab ühes kuus keskmiselt 13 kg pakendiprügi. Ühe aasta peale teeb see 156 kg. Selle prügi hulgas on ka hunnikute viisi plasti, mis laguneb looduses mitusada aastat. Sellel korral toome prügi e-tunni vaatajatele päris lähedale. Läheme koos näituse ja haridusprogrammi “Lähme Nulli!” peakorraldaja Katarina Papiga näitusele, et oma silmaga näha, kui palju on prügi, mida me kasutame ühe korra ja mis seejärel leiab oma tee prügikasti. Lisaks kuuleme ja näeme, milliseid valikuid saame teha, et prügi oluliselt vähem tekiks.

E- tund 1.-3. klassile

Katarina Papp - Mida teha, et mu kodus prügi ei tekiks?

Kurb, aga tõsi – Eestis visatakse ära ühes tunnis 8000 ühekordset joogitopsi. Sünnipäevapidudest jääb järgi ühekordseid nõusid ja poest kaupa ostes toome koju ka liiga palju pakendeid. Jätkusuutliku eluviisi fänn ja RingKarp asutaja Katarina Papp räägib e-tunnis õpilastele, mis materjalidest koosnevad ühekordsed nõud, millisesse prügikasti need visata ja mida teha iga päev, et koolis ja kodus prügi ei tekiks.

E- tund 7.-9. klassile

Liisa Aavik- Kuidas elada prügi tekitamata?

Küllap on kõik kuulnud jäätmete taaskasutamisest ja sellest, kui oluline see keskkonnahoiu seisukohast on. Ent tegelikult oleks ideaal hoopis see, et jäätmeid üldse ei tekikski! Kas nii saab ja kuidas saab, sellest räägib jäätmetekke ennetuse koolitaja, blogi Suletud ring autor ja “Lähme nulli!” näituse kommunikatsiooni ekspert Liisa Aavik. E-tund paneb mõtlema enda igapäevaelu otsuste peale ning ka analüüsima: kuidas saab igaüks prügi tekitamist vähendada või sootuks selle oma elust kaotada.

E- tund 1.-3. klassile

Katarina Papp- Kuidas õunasüdamest muld saab?

Kui paljude jäätmete kohta on tihti segadus, kas neid ikka saab ümbertöödelda, siis biojäätmetega on asi lihtne. Looduses jäätmeid ei ole, sest kõik on pidevas ringluses. Kui õunasüda jääb puu alla vedelema, siis varsti muutub ta tragide vihmausside abil ikka mullaks. Aga mis siis juhtub, kui õunasüda koos muu prügiga hoopis prügimäele sattub? Või kas näiteks biolagunev kilekott või toidukarp komposti hulka sobib? Aga kuidas kompostida, kui elad korteris? Nendele küsimustele aitab vastuseid leida Montessori Kooli õpetaja ja “Lähme nulli!” näituse peakorraldaja Katarina Papp.