Kas ja kui palju säästab keskonnatargalt elades raha?

Keskkonnasõbralikku eluviisi peetakse tihti kalliks ja võibolla see ka nii on, kui keskkonnasõbralikkuse alla peetakse silmas ainult ökotoidu ostmist. Kui aga keskkonnasõbralik elu tähendab vähem tarbimist, siis on üsna loogiline, et sellega hoiad kokku ka raha. Ja kui säästame raha, siis saame lõpuks endale lubada ka keskkonnale ja tervisele paremat ökotoitu. Võimalusi säästmiseks on mitmeid, aga panen siia kirja need, mis minu rahakotti kõige enam mõjutanud on.

Teadlikud valikud köögis

Ma ei kuluta raha ühekordsele küpsetuspaberile. Ühes kuus kulub u 1 pakk küpsetuspaberit hinnaga u 2€, see teeb aastas 24€. Korduskasutatav silikoonmatt, mida küpsetuspaberi asemel kasutan maksis Selveris u 7€. Tasub ära juba mõne kuuga.

Toidukile asemel kasutan mesilasvahakangaid, mis ise teen. Ühe kanga hind tuleb vast alla Euro. Kasutan aktiivselt 4-5 kangast. Osta saab nt Taluelu veebipoest või Ilma poest. Ise saab teha Örrekese õpitoas Lähme Nulli näitusel.

Kodukeemiat ma ei osta, vaid teen ise. Just eile tegin hunniku pesugeeli konsentraati, kasutusvalmis pesugeeli 1l hinnaks on mõned sendid. Isetehtud nõudepesumasinatabletid on ka nii odavad, et praktiliselt ei maksagi midagi. Sama kehtib WC-puhastuspommide, aknapesuvahendi, puhastuspasta jm "kodukeemia" kohta. Pakun, et kuus hoian kodukeemia pealt kokku u 20-25€.
Vaata retsepte Örrekese lehelt või osale nõudepesumasinatablettide tegemise õpitoas Lähme Nulli näituse avamisel 3. septembril.

Majapidamispaber ja salvrätikud vs riidest lapid

Kui arvestada, et nädalas kulub u 1 rull majapidamispaberit hinnaga 50 senti/tk, siis kuus kulub selle peale 2€, aastas 24€. Siia juurde ka salvrätikud u 1,50€/pakk. Kui nädalas kulub üks pakk, siis aastas 72€. Nuuskamispaberid ka juurde ja tulebki aastas mõnusalt üle 100€.

Meie köök on paberivaba ehk majapidamispaberi ja salvrätikute asemel on erinevad korduskasutatavad lapikesed. Kui külalised külla tulevad, siis selleks puhuks on mul kohe spetsiaalsed väga ilusad rätikud.

Nohuperioodil ei tee pehmed lapid ka ninaaluseid nii katki kui paber. Aegajalt pesen nuuskamislapid kuumema temperatuuriga läbi, et bakterid hävineksid.

Pakendivabad ostud

Olen märganud, et lahtine kaup on poes odavam, kui pakendatud. Näiteks ükskord Biomarketis tegin avastuse, et lahtine kookosjahu oli täpselt poole odavama kilohinnaga kui pakendatud.
Tavapoodides on näiteks lahtised pähklid ja kommid odavamad. Kalevipoes lahtised kommid kilohinnaga 14,99€/kg ja pakendatult 17,79€/kg. 
Paljudes kohtades tuleb lahtist kaupa ostes tasuda ka ühekordse karbi eest. Loomulikult ei küsita selle eest raha siis, kui oma pakendiga tuled:)
Täna teevad juba paljud kohad oma nõuga ostlejale soodustuse.

Toitu või jooki kohvikust kaasa ostes on võimalik valida korduskasutusnõu. Näiteks RingKarbi puhul on vaja jätta nõu eest panditasu, mille saab nõud endale sobival ajal tagastades 100% tagasi. Eriti hea võimalus, kui oma karp koju jäi.

Teadlikud valikud vannitoas

Juba mitmeid aastaid kasutan tahket šampooni ja keha pesemiseks seepi. Olen välja arvutanud, et kuna tahke šampoon kestab kauem, siis see tuleb 3x odavam kui apteegist ostetud Eucerini šampoon, mida varem kasutasin. Lisaks pesen tahke šampooniga pead 1x nädalas. Vedelšampooniga pesin üle päeva. Palsamit kasutan harva ja kui kasutan, siis sellist, mida ei pea juustest välja pesema. Vee kokkuhoiu võib ka siia sisse arvestada:)
Seepi teen ise ja see kulu on nii väike, et ma ei viitsi seda kokku arvutada:)

Ühekordseid meigieemalduspatju ma ei osta. Meigieemaldamiseks on mul mõned riidest lapid või lihtsalt vesi ja seep.

Küüsi ma ei laki alates sellest, kui esimest last ootama jäin. Mulle tundus, et see mürk võib kuidagi läbi keha lapseni imbuda. No ja praegu toaõhku atsetooniga reostada tundub ka lollus.

Raseerimiseks kasutan vanakooli raseerijat, millel tuleb vahetada ainult terasid. Või epilaatorit, millel kasutan laetavaid patareisid.

Kreemid ja kehakoorijad teen endale ise! Kulu jälle pea olematu. Näiteks kätekreemi õpetus siin.

Ühekordsed sidemed ja tampoonid vs riidest sidemed ja menstruaalanum

Eluea jooksul kulutab keskmine naine hügieenisidemetele ja tampoonidele u 5500€! 
Vs menstruaalanum, mille kasutusiga on 10 aastat, maksis minul 24 €. Ühel naisel läheb siis eluea jooksul 4-5 menstruaalanumat vaja ehk u 100-120€. Riidest hügieenisidemeid on mul u 7-8. Mõned olen ise õmmelnud (internet on õpetusi täis ja mõned ostnud). Ehk kogukulu u 25€. Pakun, riidest sidemete varu peab uuendama u 4-5 aasta tagant.

Mähkmed ja kõik sellega seonduv

Kasutan lastel riidest mähkmeid. Need samad mähkmed, mida kasutasin esimese lapsega, kasutasin ka teise lapsega. Kolmanda lapse tulekuni leiavad need mähkmed kasutust sugulase peres:) Olen mähkmeid ise õmmelnud, olen järelturult ostnud ja ka täiesti uusi ostnud. Igaljuhul arvutasin kokku, et 3,5 aasta peale olen mähkmetele kulutanud u 250-300€. Maha olen neid müünud u 150€ eest.
Ehk kokkuvõttes olen riidest mähkmetele kulutanud 100-150€.
Kui natuke mähkmekalkulaatoriga mängida, siis tuleb välja, et kui oleksin kasutanud ühekordseid mähkmeid (8 mähet päevas), oleks minu rahaline väljaminek olnud 2317€. Ja kuna Holger veel mähkmevaba ei ole, siis mu kulutused jätkuksid! Kindlasti kulub mähkmeid vastsündinutel rohkem, kui aastastel lastel. Erinev on ka see, kui tihti mähkmeid vahetatakse. Kuna mina vahetan väga tihti, et pepu hauduma ei läheks, siis seetõttu tegingi arvutuse 8 mähkmega päevas. 
Internet on ka täis erinevaid artikleid, kui palju ikkagi riidest mähkmetega säästab. Eriti on säästmist näha, kui kasutad samu mähkmeid ka teise, kolmanda jne lapsega:) 
Siin näiteks arvutatud, et ühe lapse peale kulub 970€ (ühekordsed) vs 160€ (riidest). Kui korrutada ühekordsete summa 2 või 3-ga, siis on juba korralik kokkuhoid:)

Minult on palju küsitud veekulu kohta. Meie pere veekulu ei ole kuidagi riidest mähkmete kasutamisega muutunud. Pesin mähkmeid koos teiste riietega ja ma ütleks, et mehe trenniriideid pesin tihedamini kui laste mähkmeid:)

Mähkmenduse juurde kuuluvad ju tavaliselt ka ühekordsed aluslinad. Kui arvestada, et ühe aluslina hind on u 50 senti ja päevas kulub nt 2 aluslina, siis kuus on see 30€. Aluslinasid kasutatakse vist kuskil 2.-3. elukuuni. Ehk siis minu väljaminek kahe lapse peale oleks olnud 120-180€. Oli aga 0€, sest tegin korduskasutatava täisvillasest aluse vanast kampsunist:) Teatavasti on vill niiskuskindel. Villase aluse peal kasutasin korduskasutatavaid flanellist rätikuid, mille kulu oli ka 0€.

Tänapäeval on moes, et lapse pepu pesemise asemel tõmmatakse see puhtaks niiske salvrätikuga. Ka mina kasutasin niiskeid "salvrätikuid", aga minul olid nendeks väikesed flanell lapikesed, mida vajadusel spreipudelist niisutasin. Kulu taaskord 0€. Pakk niiskeid salvrätikuid maksab u 2,50€. Neid kulub vist peredes nii erinevalt, et ma ei oska siinkohal mingit statistikat teha. 

Aga kindel on see, et tänu riidest mähkmetele olen kokku hoidnud kõvasti üle 2000€.

Vähem asju, lihtsam elu põhimõtet järgin ka laste mänguasjade juures. Mulle väga meeldib Montessori pedagoogika, mille järgi ei ole lastel täiskuhjatud mänguasjakaste vaid hoolikalt valitud mänguasjad kenasti riiulile sätitud. 
Mänguasjadega ja ka raamatutega juhtub aga tihti nii, et nendest tüdinetakse ära ja siis nagu tahaks midagi uut. 
Sellele on kaks lahendust.
1) Pane osad mänguasjad kappi hoiule. Kui need uuesti välja võtad, siis on need ju nagu uued!
2) Laenuta mänguasju! Võid mänguasju vahetada sõprade ja naabrite vahel. Väga mugav on Lelukarp mänguasja laenutus. Valid nende kodulehelt asjad välja ja saadavad pakiautomaati. Kui näed, et lapsed enam ei mängi nende asjadega, siis vahetad järgmiste vastu välja! Minu meelest ideaalne lahendus, sest siis ei pea sul kodus mänguasjaladu olema! 

Enda riided ja raamatud

Minu käsi ei tõsta juba ammu 20€ maksvat pluusi ostma või 100€ teksapükse vms. Käin kaltsukates, sest sealt saab väga korralike riideid. Lisaks, kui kaltsukas näeb riideese normaalne välja, siis võin kindel olla, et ka pärast minu poolset esimest pesu näeb riie endiselt OK välja. Kindlasti on teil kõigil juhtunud, et tuttuus riideese näeb pärast esimest, teist või kolmandat pesu välja nagu kalts. 
Tasub siiski ka meeles pidada, et kaltsukates käies tuleb hoolimata odavatest hindadest kõik ostud korralikult läbi mõelda ja meeles pidada põhimõtet "vähem asju, lihtsam elu".

Raamatute ostmisest ei saa ma üldse aru! Loed ju ühe korra elus läbi ja kõik. Käin raamatukogus.

Need olid mõned kohad, kus tänu n-ö ökoelule rahaliselt väga palju kokku hoian. Tänu sellele saan süümepiinadeta raha kulutada näiteks elamustele või heale toidule. 

Previous
Previous

“Aga see on ju papist tops! See laguneb ära!”

Next
Next

Kuidas teha ettevõttena jätkusuutlikke kingitusi?